Kokkusattumus või ongi pekkis?

Vara hõiskasin vist selle valgusega tunneli lõpus. Mõni päev head tervist on ikka luksus, sest eile läks asi jälllleeee lappama.

Ma ei ole julgenud väga palju endale asju ja tegemisi kirja panna, kus peab aja peale käima. Aga panin mõni nädal tagasi pediküüri aja, sest noh… mõne nädalaga ikka läheb heaks ju, võtan rohtu ja olen kodus ravinud ennast ju?
A ei nii need asjad minu tervisega ikka ei käi. Pediküüri hommikul ärkan ülesse ja seal see on – niiii halb on olla, pea käib ringi, kurgus on krooksud kinni, kõht valutab. The usual.

Ühesõnaga, mingi tund-kaks on aega üsna ebaviisakas tühistada ja kohale ma ikka ennast viia lasin sinna. Aga terve aeg tundsin, et nüüd enam ei jaksa… lihtsalt nii halb on olla. Poole pealt ütlesin, et ärme geellakki tee, kui see on okei. Töötleme need tallad ära ja im done. Peale selle ütlemist hakkas veits parem… justkui keha sai aru, et ebamugavus on kohe kohe läbi ja we can leave.

Ja nüüd ma olen all confused – kas see on kõik siis paanikahood hoopis? Tegelt ei olegi reflux? Tegelt ka ongi vaja minna kuskile psühhiaatri juurde? Kuidas ma sinna veel ilma tervisekassata saama peaks?

Ega nende juurde ei saagi ilma saatekirjata väga, vähemalt niipalju kui ma netist leidsin, siis neil on kõik ajad täis ja võtavad ainult perearsti saatekirjaga inimesi. Proovisin oma perearstilt küsida saatekirja, aga ta ei tahtnud minuga mingit tegemist teha, sest mul puudub tervisekassa… nagu, kas ma ei või sulle maksta, et sa mind vastu võtaks ja me saaks koos edasi vaadata v?

Mul on küll Salu aga mul on see esmatasandi pakett, mis on kuu põhiselt ja mental health ei ole seal sees… aga see vist ei olegi meil Eesti Vabariigis väga kuskil sees? Anyway… ma vist loodan edasi, et asi on siiski mu kõhus ja seal on midagi paigast ära, sest see tundub soodsam, kui enda mental healthi parandada.